Kursi Koolkond

Siin on väikene tutvustus kunstnike grupist nimega Kursi Koolkond.

---

1988. aastal nelja noormehe -Peeter Alliku, Ilmar Kruusamäe, Priit Pangsepa ja Albert Gulki poolt Tartus loodud kunstnikerühmitus on nüüdseks,36 aastat hiljem, Eesti vanim pidevalt tegutsev kunstnike grupp.

Igal aastal korraldatakse vähemalt üks-kaks kohalikku ja rahvusvahelist kõrgetasemelist kunstinäitust.

Nimi Kursi Koolkond viitab väikesele Kursi külale Kesk-Eestis, millega kõigil asutajaliikmetel oli mingi seos.

Nagu igast pikemat aega tegutsenud "bändist", on ka Kursi Koolkonnast läbi käinud üsna mitu liiget. Hiljem on grupiga liitunud Marko Mäetamm, Reiu Tüür, Imat Suumann ja Külli Suitso. 

Ilmar Kruusamäe kutsus mind 2001. aastal, kui olin pärast ülikooli lõpetamist esinenud juba paari isikunäitusega ja tõestanud, et kuulun Tartu ja kogu Eesti edumeelsetemate kunstnike hulka. Muidugi olin kutsest väga meelitatud, kuna gruppi kuulusid kunstnikud, kes olid Eesti kaasaegse kunsti absoluutsed tipptegijad.

Kursi Koolil on olnud kombeks kutsuda oma näitustele ka 1-2 külaliskunstnikku.

Praeguseks on “bändist” lahkunud Marko Mäetamm ja ka Peeter Allik, kes suri 2020. aastal.

Alljärgnev on väljavõte eesti kunstikriitik Ants Juske artiklist “Kursi on kaugel, Tallinn veel kaugemal”:

Kursi koolkond tekkiski 15 aastat tagasi tituleerides end avaliku irooniana provintsikunstiks. Kriitika läks õnge ja pikka aega peetigi kurslasi mingiteks tigedateks ullikesteks. Kursi almanahhid kütsid oma parodiseeriva ja kohati õela tooniga ka omalt poolt üles vastasseisu ametliku kunstiga

Nüüd on palju vett merre voolanud ja Kursi koolkonnast on vörsunud küll biennaalikunstnikke, vabariiklike kunsti preemiate laureaate, liidu esimehi, rektoreid ja inten dante. Huvitav on aga see, et vaatamata märkamatule sulandumisele "suurde* kunsti, püsib punt koos ka siis, kui selge konfrontatsioon "ametliku" kunstga on hägus tunud. Herbert Readi tuntud hinnangul püsivad kunsti rühmitused koos keskmiselt neli-viis aastat. Kurslased on kõik rekordid purustanud. Üks põhius on muidugi see, et siin ei saa rääkida koolkonnast tavapårases môttes. Tehtagu mulle selgeks, mis on näiteks ühist llmar Kruusamäe hüperrealistlikel portreedel, Albert Gulgi sürrealistlikel joonistustel, Marko Mäetamme kontseptualismil ja Peeter Alliku groteskil jne.

Kuid on kindlasti ka muid põhjusi, millest peaksin olulisemaks kurslaste sõltumatut, mängulist ja erksat vaimsust. Kõik nad on ujunud vastuvoolu eesti kunsti köik voimalike mainstreamidele. Nende tööd tunneb naituse saalis ära juba mitmekumne meetri pealt. Kursi koolkond on suurte isiksuste koolkond.

Enese poolt

võin vaid lisada, et taoliste erinevaid maalistiile viljelevate kunstnike nii kaua rühmana püsimajäämist ei saa nimetada vaid imeks. Selle kooselu taga on suuresti üks Ilmar Kruusamäe-nimeline mees, kelle kanda jääb suurim koorem suurte näituste korraldamisel ja isiksuste paratamatute pingete lahendamisel rühmas.

Olen ise Ilmarile ja kõikidele Kursi kunstnikele ääretult tänulik ning väga uhke, et olen saanud esineda ja sõbruneda selliste tähelepanuväärsete isiksustega. Kindlasti võlgnen vähemalt 20% oma kunstnikukarjäärist Kursi Koolkonnale. Loodetavasti jätkub seda kogemust veel kauaks.

Priit Pajos 2024

Albert Gulki https://noba.ac/en/artist/albert-gulk/

Ilmar Kruusamäe https://ilmarkruusamae.com/

Priit Pangsepp https://pangsepp.blogspot.com/

Külli Suitso https://kylli.dk/

Imat Suumann https://www.e-kunstisalong.ee/Suumann_1145

Peeter Alliku http://www.peeterallik.eu/allikufolder/paintings.html

Reiu Tüür https://paveikslai.lt/en/669_reiu-tuur

2005 aastal tegi eesti kinokunsti "gand old man" Rein Raamat tegi Kursi Koolist dokumentaalfilmi, mida saad vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=fDUa8lEQENE&t=1090s